Lisatud: 13. mai 2014

Soojuspump asendab väikekatlamaja

Alevike väikekatlamajade kuluka remondi asemel võiks mõelda nende asendamisele soojuspumbasüsteemidega.

 

Eesti paljudes väikealevites on tsentraalküttetorustikud ja katlamajad amortiseerunud ning nõuavad väljavahetamist. Suured trassikaod ja väikesed tootmismahud annavad tulemuseks kõrge tsentraalse soojuse hinna just nendes piirkondades, kus perekondade keskmised sissetulekud on Eesti keskmisest väiksemad.

Alati ei taga kõrge soojahind veel normaalset toatemperatuuri. Lahendus soojusvarustuse tagamiseks on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuid ka korteriühistud ise saavad kaasa aidata neile soodsate otsuste tegemisel.

 

Taastuvad energiaallikad aitavad säästa

Kehtiv kaugkütteseadus lubab kaugkütte piirkondades kasutada peale tsentraalkütte ka taastuvaid energiaallikaid. Soojuspumbasüsteemid võimaldavad alandada tarbitava soojusenergia hinda, kasutades tsentraalküttest võetavat energiat ainult külmade ilmadega.

Väikekatlamajade renoveerimisel on soojuspumbalahendus üks valik, mida renoveerimisplaanides arvestada võiks. Movek Grupp on lahendanud soojuspumpadega kümnete kortermajade soojusvarustuse, esimesed tööd teostati 1990. aastatel. Esimene väikealevi terviklik lahendus käivitati 2013. aasta sügisel Palamuse vallas Kaareperes, kus kõik kortermajad ja lasteaed viidi üle maaküttele. Kavandamisel on mitu analoogset lahendust.

Häid tulemusi on saavutatud ka seal, kus kortermajad on kompleksselt renoveeritud. Renoveerimistööde tulemusena on energiakulud vähenenud 5–6 korda. Parimates lahendustes on ühe korteri rahaline kulu küttele, soojale tarbeveele ja ventilatsioonile aastas kokku 450 eurot. Rahaline sääst soojuspumbalahendustes on nii suur, et võimaldab alanenud küttekulude juures tasuda ka laenumakseid. Ükski teine lahendus seda ei võimalda.

Soojustrasside ja tavakatlamajade renoveerimiskulu kajastub müüdava energia hinnas, mis võib viia küttehinna korteri kohta ebamõistlikult kalliks. Ei ole mõtet renoveerida, kui renoveerimise tulemusena saame korralikud soojustrassid ja katlamaja, kuid kallid küttearved, mis sunnivad inimesi oma elukohast lahkuma. Renoveerimine peab andma kohe odavamad kommunaalkulud. Paljudes lahendustes on investeeringus osalenud ka Kredex, kes on korteriühistutele väga suureks toeks.

 

Lahendusvariante on rohkem kui üks

Enamikus väikealevite kortermajades on tsentraalselt lahendatud ainult elamute kütmine. Soojuspumbalahenduse kavandamisel peaks kaaluma võimalust taastada tsentraalset sooja tarbevee süsteemi. Elektriliste veesoojenditega, mida kasutatakse paljudes kortermajades, kus ei ole tsentraalset tarbevee soojendamist, maksab soe tarbevesi vähemalt kolm korda rohkem kui soojuspumbalahenduses.

Väikealevite tsentraalse soojuspumbasüsteemi kavandamisel peab lähtuma konkreetsest olukorrast, lahendusvarinate on alati rohkem kui üks. Kui väikealevi soojustrassid on üsna lühikesed ja normaalses seisukorras ning katlamaja asend tarbijate ja soojusallikate suhtes soodne, võib üheks variandiks olla ka olemasoleva katlamaja täiendamine soojuspumpadega.

Hea tulemuse annab juba 50–60% tipuvõimsuse katmine soojuspumpadega. Sellises lahenduses töötavad soojuspumbad valdava osa aastast ning vajadusel käivitatakse automaatselt õli-, gaasi- või muud katlad.

750 kW võimsustarbega küttepiirkonna kütmiseks saab väga hea tulemuse 400 kW soojuspumpade installatsiooniga. Movek Grupp toodab 100 kW soojusvõimsusega invertersoojuspumpasid, mis muudavad soojusvõimsust sujuvalt vastavalt vajadusele. Võimalik on ka suurema võimsusega soojuspumpade installatsioon, kuid 100 kW seadmed on mõõtmetes, mida saab tavalaiusega ustest läbi viia, nii et suuremaid ehitustöid ette võtma ei pea.

 

Korteriühistud peaksid tegema võrdlevad arvutused

Elurajoonides, kus soojustrassid on amortiseerunud, ei ole arukas kulutada trasside taastamisele suuremaid summasid, kui läheks maksma soojuspumbasüsteemi ehitamine kõigile korterimajadele. Lahendused, kus igal kortermajal või muul tarbijal on soojussõlmes oma soojuspumbasüsteem, annab korteriühistutele võimaluse valida neile sobiv temperatuurirežiim, soovi korral lisada tsentraalne soe vesi või soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.

Soojusallika üheks lahenduseks on ühine soojuskogumisvõrgustik, mille magistraalid tuuakse tarbijateni ning iga tarbija võtab pinnases soojendatud soojussiirdevedelikku ja annab ära jahutatud soojussiirdevedeliku.

Alati ei ole ühine soojuskogumisvõrgustik õigustatud, sest lokaalsed lahendused annavad tehniliselt lihtsama lahenduse ja suurema sõltumatuse. Ühise soojuskogumisvõrgustiku saab rajada elutsoonist sadade meetrite kaugusele, elamukvartalisse peab tooma ainult magistraaltorustikud.

Magistraaltorustike pikkusest olenevalt võib tekkida vajadus kasutada lisapumpasid, mis saavad käivitussignaali ükskõik millise tarbija soojuspumbasõlmest. Soojuskogumisvõrgustik vajab 250 kW soojusvõimsuse saamiseks 1 ha maa-ala. Mida suurem on vajalik soojusvõimsus, seda suuremat maa-ala läheb soojusvõrgustiku rajamiseks vaja.

 

Soojuspumbasüsteemi tööd jälgitakse arvutis

Soojuspumbasüsteemide jälgimine ja juhtimine käib arvutivõrgus, kus soojuspumpade tööd jälgib nii korteriühistu kui ka hooldusfirma. Rikketeated saadetakse mõlemale kas SMSi või e-posti teel.

Vastav arvutiprogramm võimaldab süsteemi tööd jälgida: näha kulutatud elektrienergiat ja toodetud soojusenergiat, mis on tarbitud eraldi küttele ja soojale tarbeveele; süsteemi efektiivsust, temperatuurigraafikuid koos pika ajalooga; tsentraalküttega kombineeritud lahendustes juhtida ka soojussõlme tööd.

Paigaldatud seadmete eluiga on normaalsel hooldamisel vähemalt 20 aastat. Korterelamute piirkonna küttemure lahendamine soojuspumpadega annab kauakestva tulemuse.

Investeeringuid väikekatlamajade asendamiseks võiks toetada riik KIKi, Kredexi või muude investeerimiskanalite kaudu. Movek Grupp pakub soojuspumbalahenduste ostmist kuni viieaastase kasutusrendiga, kus lepingu teiseks pooleks on kohalik omavalitsus või korrusmaja korteriühistu. Riigi toetus tsentraalsete soojuspumbalahenduste ehitamiseks oleks osa regionaalpoliitikast, sest odavam energia ja paremad elutingimused on argumendid, mis hoiavad inimesi ja töökohti maapiirkondades.

 

Heino Uussaar

juhataja

Movek Grupp

TAGASI